Kas alkomeeter võib valetada?
Alkomeeter võtab oma näidu mõõtesensorisse sattuvast õhust.
Lihtsad ja vanemat tüüpi MEMS-tüüpi sensorid (neid kasutavad Safe-Mate alkomeetrid ja Safe-Drive alkomeetrid) on oma olemuselt gaasianalüsaatorid, mis reageerivad õhus olevatele etanooliosakestele, kuid ka propaanile ja CO-le (ehk siis majapidamisgaasile ja vingugaasile). Nende gaaside olemasolu testitavas õhus mõjutab näitu enamasti suurenemise suunas. Siin kehtib reegel — kui üks asi sobib kõigeks, ei sobi ta tegelikult mitte millekski.
Enam-vähem samalaadsed on SnO2 sensorid, millel on vähendatud tundlikkust mitte-alkoholile. SnO2 sensorit kasutavad Fit-seeria alkomeetrid. Negatiivse kõrvalmõjuna tuleb aga märkida ära asjaolu, et SnO2 andur suudab maksimaalselt läbi viia 3 järjestikust mõõtmist. misjärel tuleb seadmel lasta ca 15 minutit “puhata”. Analoogse tehnikat kasutavad ka Tanita-alkomeetrid. Kasutusel on ka vanemat tüüpi KAIST-andurid — neid kasutavad A.B.I.-seeria ning CA2000™Pro alkomeetrid. Eesti turul on müüdud ka CA 2000tm nime all vanemat mudelit, millede puhul on gaasieristatavus kahjuks oluliselt kehvem ning tulem vähemt äpne ka tänu liialt lühikesele puhumisajale (alla 4,5 sekundi).
Pooljuhtanduritest parimad on RIST-sensorid. Nende puhul on tagatud suurim pooljuhtanduri puhul võimalik gaasieristatavus, kui seda toetab ka vastav tarkvara. Meie valikus on vastava anduri ja tarkvaraga varustatud Alcoscan-seeria alkomeetrid.
Kõik pooljuhtandurid edastavad alkomeetri juhtprotsessorile info õhus leiduvate otsitava aine osakeste (ehk siis alkoholi) hulga kohta sinussoidse kõverana, mille kaldenurk sõltub konkreetsest ainest. Lihtsaimatel (näiteks. MEMS, SnO2) anduritel võivad aga erinevate ainete vastuskõverad kas kattuda või olla teineteisele väga ligidal, mistõttu odavaimad andurid võivad näidata “joobenäitu” ka mittejoobe korral.
Täpseimad on elektrokeemilise anduriga alkomeetrid, millede puhul on mittealkoholist tingitud valenäit sisuliselt välistatud. Need andurid “püüavad” oma pinnale ainult alkoholiosakesi ning edastavad juhtprotsessorile info lineaarselt. See võimaldab kõrget usaldusväärsust ja suurt täpsust. Taoliste andurite tootmine on aga oluliselt kallim ning ka tootjaid on kogu maailmas vähe. Rovico Büroo OÜ pakub ainult ühe tuntuima tootja elektrokeemilise anduriga alkomeetreid.
Töökorras alkomeeter näitab õiget tulemust õigel kasutamisel soovitavalt puhtas ümbruskonnas. Kuna ka käärimisprotsessi käigus võivad tekkida alkoholiosakesed, ei pruugi ükski alkomeeter näidata õiget tulemit tugevalt saastunud õhuga ruumis. On väga tähtis, et puhuksite alkomeetrisse just nii, nagu juhendis kirjas. Nendel mudelitel, mis ei kasuta huulikuid (puhumistorusid), on soovitatav puhuda paaril-kolmel korral järjest ja erineva tugevusega (kuni saate kätte selle “õige” puhumisviisi). Õigeks tuleb sel juhul lugeda suurim joobenäit, mille saite.
Enne puhumist tuleb kopsud õhku täis tõmmata ja puhumise ajal puhuda mõõduka tugevusega, nagu vilistaksite. Puhuda tuleb kindlasti täpselt andurisse (või huulikut kasutades, sõltuvalt mudelist). Kui seade on töökorras (juhendijärgselt sõltuvalt mudelist kas puhastatud või kalibreeritud), on ka tulemus objektiivne. Juhul kui inimene on vahetult viimase 5-10 minuti jooksul enne alkomeetrisse puhumist tarbinud alkoholi, võib alkomeetri näit olla ebaloomulikult kõrge tänu suus ja neelus olevatele alkoholiosakestele.
Juhime samas Teie tähelepanu asjaolule, et kuna alkomeetrid (olles meie seaduste järgi mittetaadeldud mõõtevahendid) ei ole taadeldud, siis ei saa pelgalt nende näit Eesti Vabariigi seaduste järgselt olla ühelgi juhul kohtus tõendiks. Kui vajate joobetuvastamist õiguslikeks toiminguteks, soovitame Teil (peale oma alkomeetriga joobenäidu leidmist), pöörduda politsei poole, kellel on õigus korraldada joobeekspertiis.
Tõese joobenäidu saate vähemalt 30 minuti möödumisel pärast alkoholi tarbimist, sest niipalju kulub aega alkoholi jõudmiseks verre ning sealt, läbi kopsukapillaaride, ka hingeõhku. Varasemal mõõtmisel võite saada 0-tulemi, kuna alkohol ei ole veel verre jõudnud. Samuti võite varasemal mõõtmisel saada ka põhjendamatult kõrge joobenäidu, mille põhjustajaks on vahetult peale alkoholi tarbimist suus veel leiduvad alkoholiosakesed. NB! Aeg, mis kulub maksimaalse joobetaseme saavutamiseks, on inimestel erinev. 30 minutit on keskmine joobe saavutamiseks vajaminev aeg, kuid erinevatel inimestel võib see olla ka pikem.
Tähtis on ka temperatuur. Inimese hingeõhk on 1 cm kaugusel huultest 34ºC. Temperatuuri kõikumine 1ºC mõjutab aga joobenäidu hindamist hingeõhu järgi 6,8%.
Diabeedist tuleneda võiv valenäit. Kuigi pooljuhtandurite tootjad on andnud oma parima, saavutamaks maksimaalset töökindlust ja täpsust, eksisteerib sellel tehnoloogial üks permanentne eripära. Kõik pooljuhtandurid võivad lisaks alkoholile reageerida ka atsetoonile, mida võib leiduda diabeeti põdevate inimeste hingeõhus. Kui selline probleem konkreetse inimese puhul ilmneb, on antud inimese joovet võimalik tõeselt määrata ainult kas elektrokeemilist andurit kasutava alkomeetriga või kliinilise vereanalüüsi teel. Sama probleem võib (kuid ei pruugi) esineda ka inimeste puhul, kes on otsustanud kiirelt kehakaalu muuta või kellele esineb tõsiseid ainevahetushäireid. Täielikult õige tulemi ka diabeedi korral saab tagada ainult elektrokeemilise anduriga alkomeeter.