Korduma kippuvad küsimused

Maailmas on levinud 3 erinevat mõõteühikut joobe mõõtmiseks:

‰ promillid, g/l — aga ka mg/ml, g/l. Peamiselt Ida-Euroopas levinud joobemõõteühik, mis näitab alkoholisisaldust veres. Kuna tähis ‰ ei ole maailmas tuntud, on enamikel promillides joobesuurust määravatel alkomeetritel ekraanil tähiseks g/l (ehk grammi absoluutalkoholi liitri vere kohta). Ümberarvutus toimub vastavalt hingeõhus olevale alkoholihulgale. Üldtunnustatud on suhe 1:2100 ehk siis joobele 1 MG/L vastab joove 2,1 promilli.

%BAC — % Blood Alcohol Concentration. Levinuim joobemõõtühik peamiselt Ameerika mandril, mis näitab alkoholi kontsentratsiooni veres. Meil tuntud promillist 10 korda väiksem.

BrAC — aga ka mg/l. Breath Alcohol Concentration näitab alkoholisisaldust õhus. Promillist 2,1 korda väiksem. mg/l näitab, mitu milligrammi absoluutalkoholi sisaldub ühes liitris õhus.

Kuna nende kolme mõõteühiku vahel valitseb kindel seos, on tootjatel lihtne valmistada seadmeid, mis konverteerivad hingeõhust saadud joobenäidu kasutajatele harjumuspärasemaks.

Enamik meie valikus olevatest alkomeetritest on saadaval nii promilli kui ka MG/L versioonina.

Liiklusseaduse § 69 lg 3:

“Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.”

Alkomeetrite täpsus sõltub väga suurel määral tema kasutajast. Kõik Rovico Büroo poolt müüdavad ning soovitatavad alkomeetrid suudavad õige kasutamise, hoidmise ja hooldamise läbi näidata täpset tulemust.

Alkomeetri tööd ehk siis näitu mõjutavad aga mitmed kõrvalfaktorid: ümbritseva õhu koostis (kui see on tugevalt saastunud, võib näit suureneda), suits, puhumisviis.

Täpse tulemuse saamiseks tuleb alati puhuda alkomeetrisse õhku kopsudest — hingates enne sügavalt sisse ja seejärel mõõduka tugevusega (nagu vilistades) alkomeetrisse. Täpsust mõjutab ka puhumisaeg — see peaks olema vähemalt 4,5 sekundit, kuna väiksema aja jooksul ei jõua inimene reeglina puhuda alkomeetrisse kogu kopsudes olevat õhku.

Alkomeeter võtab oma näidu mõõtesensorisse sattuvast õhust.

Lihtsad ja vanemat tüüpi MEMS-tüüpi sensorid (neid kasutavad Safe-Mate alkomeetrid ja Safe-Drive alkomeetrid) on oma olemuselt gaasianalüsaatorid, mis reageerivad õhus olevatele etanooliosakestele, kuid ka propaanile ja CO-le (ehk siis majapidamisgaasile ja vingugaasile). Nende gaaside olemasolu testitavas õhus mõjutab näitu enamasti suurenemise suunas. Siin kehtib reegel — kui üks asi sobib kõigeks, ei sobi ta tegelikult mitte millekski.
Enam-vähem samalaadsed on SnO2 sensorid, millel on vähendatud tundlikkust mitte-alkoholile. SnO2 sensorit kasutavad Fit-seeria alkomeetrid. Negatiivse kõrvalmõjuna tuleb aga märkida ära asjaolu, et SnO2 andur suudab maksimaalselt läbi viia 3 järjestikust mõõtmist. misjärel tuleb seadmel lasta ca 15 minutit “puhata”. Analoogse tehnikat kasutavad ka Tanita-alkomeetrid. Kasutusel on ka vanemat tüüpi KAIST-andurid — neid kasutavad A.B.I.-seeria ning CA2000™Pro alkomeetrid. Eesti turul on müüdud ka CA 2000tm nime all vanemat mudelit, millede puhul on gaasieristatavus kahjuks oluliselt kehvem ning tulem vähemt äpne ka tänu liialt lühikesele puhumisajale (alla 4,5 sekundi).

Pooljuhtanduritest parimad on RIST-sensorid. Nende puhul on tagatud suurim pooljuhtanduri puhul võimalik gaasieristatavus, kui seda toetab ka vastav tarkvara. Meie valikus on vastava anduri ja tarkvaraga varustatud Alcoscan-seeria alkomeetrid.

Kõik pooljuhtandurid edastavad alkomeetri juhtprotsessorile info õhus leiduvate otsitava aine osakeste (ehk siis alkoholi) hulga kohta sinussoidse kõverana, mille kaldenurk sõltub konkreetsest ainest. Lihtsaimatel (näiteks. MEMS, SnO2) anduritel võivad aga erinevate ainete vastuskõverad kas kattuda või olla teineteisele väga ligidal, mistõttu odavaimad andurid võivad näidata “joobenäitu” ka mittejoobe korral.

Täpseimad on elektrokeemilise anduriga alkomeetrid, millede puhul on mittealkoholist tingitud valenäit sisuliselt välistatud. Need andurid “püüavad” oma pinnale ainult alkoholiosakesi ning edastavad juhtprotsessorile info lineaarselt. See võimaldab kõrget usaldusväärsust ja suurt täpsust. Taoliste andurite tootmine on aga oluliselt kallim ning ka tootjaid on kogu maailmas vähe. Rovico Büroo OÜ pakub ainult ühe tuntuima tootja elektrokeemilise anduriga alkomeetreid.

Töökorras alkomeeter näitab õiget tulemust õigel kasutamisel soovitavalt puhtas ümbruskonnas. Kuna ka käärimisprotsessi käigus võivad tekkida alkoholiosakesed, ei pruugi ükski alkomeeter näidata õiget tulemit tugevalt saastunud õhuga ruumis. On väga tähtis, et puhuksite alkomeetrisse just nii, nagu juhendis kirjas. Nendel mudelitel, mis ei kasuta huulikuid (puhumistorusid), on soovitatav puhuda paaril-kolmel korral järjest ja erineva tugevusega (kuni saate kätte selle “õige” puhumisviisi). Õigeks tuleb sel juhul lugeda suurim joobenäit, mille saite.

Enne puhumist tuleb kopsud õhku täis tõmmata ja puhumise ajal puhuda mõõduka tugevusega, nagu vilistaksite. Puhuda tuleb kindlasti täpselt andurisse (või huulikut kasutades, sõltuvalt mudelist). Kui seade on töökorras (juhendijärgselt sõltuvalt mudelist kas puhastatud või kalibreeritud), on ka tulemus objektiivne. Juhul kui inimene on vahetult viimase 5-10 minuti jooksul enne alkomeetrisse puhumist tarbinud alkoholi, võib alkomeetri näit olla ebaloomulikult kõrge tänu suus ja neelus olevatele alkoholiosakestele.

Juhime samas Teie tähelepanu asjaolule, et kuna alkomeetrid (olles meie seaduste järgi mittetaadeldud mõõtevahendid) ei ole taadeldud, siis ei saa pelgalt nende näit Eesti Vabariigi seaduste järgselt olla ühelgi juhul kohtus tõendiks. Kui vajate joobetuvastamist õiguslikeks toiminguteks, soovitame Teil (peale oma alkomeetriga joobenäidu leidmist), pöörduda politsei poole, kellel on õigus korraldada joobeekspertiis.

Tõese joobenäidu saate vähemalt 30 minuti möödumisel pärast alkoholi tarbimist, sest niipalju kulub aega alkoholi jõudmiseks verre ning sealt, läbi kopsukapillaaride, ka hingeõhku. Varasemal mõõtmisel võite saada 0-tulemi, kuna alkohol ei ole veel verre jõudnud. Samuti võite varasemal mõõtmisel saada ka põhjendamatult kõrge joobenäidu, mille põhjustajaks on vahetult peale alkoholi tarbimist suus veel leiduvad alkoholiosakesed. NB! Aeg, mis kulub maksimaalse joobetaseme saavutamiseks, on inimestel erinev. 30 minutit on keskmine joobe saavutamiseks vajaminev aeg, kuid erinevatel inimestel võib see olla ka pikem.

Tähtis on ka temperatuur. Inimese hingeõhk on 1 cm kaugusel huultest 34ºC. Temperatuuri kõikumine 1ºC mõjutab aga joobenäidu hindamist hingeõhu järgi 6,8%.

Diabeedist tuleneda võiv valenäit. Kuigi pooljuhtandurite tootjad on andnud oma parima, saavutamaks maksimaalset töökindlust ja täpsust, eksisteerib sellel tehnoloogial üks permanentne eripära. Kõik pooljuhtandurid võivad lisaks alkoholile reageerida ka atsetoonile, mida võib leiduda diabeeti põdevate inimeste hingeõhus. Kui selline probleem konkreetse inimese puhul ilmneb, on antud inimese joovet võimalik tõeselt määrata ainult kas elektrokeemilist andurit kasutava alkomeetriga või kliinilise vereanalüüsi teel. Sama probleem võib (kuid ei pruugi) esineda ka inimeste puhul, kes on otsustanud kiirelt kehakaalu muuta või kellele esineb tõsiseid ainevahetushäireid. Täielikult õige tulemi ka diabeedi korral saab tagada ainult elektrokeemilise anduriga alkomeeter.

Alkomeetrid, mis mõõdavad alkoholijoovet hingeõhu abil, kasutavad oma tööks alkoholiandurit — puhudes alkomeetrisse, satub sensorisse näidis Teie hingeõhust. Alkomeetri andur väljastab sellele tuginedes elektrilise signaali, mille põhjal alkomeetri protsessor, võrreldes saadud tulemit hoolduslaboris salvestatud etalonidega, arvutab testitava isiku joobe suuruse. Kuna andurite töövõime on ajas muutuv, on vajalik alkomeetrite regulaarne hooldus ja kalibreerimine, mille käigus salvestatakse seadme mällu anduri hetkeseisundile vastavad joobeetaloni või -etalonide väärtused. Kalibreerimine saab toimuda ainult laboratoorsetes tingimustes ning oksiidpooljuhtanduriga seadmetel joobesimulaatori ning elektrokeemilise anduriga seadmetel kas joobesimulaatori või kuivgaasi abil. Kasutajapoolne kalibreerimine kodustes tingimustes ei ole võimalik — kui keegi pakub nn.0-punkti kalibreerimisega seadmeid, nagu näiteks Safe-Mate või Safe-drive, on tegemist pettusega — 0 etalonpunktina ei mõjuta alkomeetri täpsust, kuna ei ole võimalik öelda, mitu korda on näit 0-st kas suurem või väiksem. Mida rohkem on alkomeetril kalibreerimisetalonpunkte, seda täpsem mõõtevahend on.

Kuna valitseb kindel seos alkoholisisalduse väljahingatavas õhus ja vere alkoholisisalduse vahel (mõõdetakse ju ühte ja sama nähtust ehk inimese joovet), valmistavad tootjad seadmeid nii promillides (grammi alkoholi liitri vere kohta) kui ka mg/l-tes. Rovico Büroo OÜ valikus on mõlemad mudelid. Täppisalkomeetreid müüme (tuginedes .seadustest tulenevatele nõuetele) ainult MG/L versioonis.

Alkomeetrite tööpõhimõte sõltub sensori tüübist — vanemat tüüpi MEMS-sensorid on suhteliselt laia spektriga gaasianalüsaatorsensorid ning nemad võivad mõõta ka gaasilekete ja vingugaasi olemasolu. Samas põhjustab see omadus tihti põhjendamatuid valenäite. SnO2 sensorid on pisut täpsemad ning nende peamine suunitlus on etanooliosakeste leidmine. Kahjuks on see sensor aga suhteliselt lühikese töökestvusega.

Profialkomeetrites Alcoscan kasutatakse kõrgvalivat oksiidpooljuhtsensorit, mille puhul on on viidud miinimumini kõrvaltegurite võimalik mõju mõõtetulemusele. See sensor ei toimi mitte gaasianalüsaatorina, vaid mõõdab alkoholi hulka mõõdetavas õhus. Tulemus on täpsem ja usaldusväärsem (ainsa valenädiu võib esile kutsuda atsetoon). Paraku väljendub kõrgem täpsusklass ja pikem kasutusiga ka alkomeetri hinnas.

Pooljuhtanduritest parimad on RIST sensorid. Nende puhul on mille puhul on on viidud miinimumini kõrvaltegurite võimalik mõju mõõtetulemusele. See sensor ei toimi mitte gaasianalüsaatorina, vaid mõõdab alkoholi hulka mõõdetavas õhus. Loomulikult peab tarka sensorit toetama ka toetab ka vastav tarkvara.

Täpseimad on elektrokeemilise anduriga alkomeetrid, millede puhul on mittealkoholist tingitud valenäit sisuliselt välistatud. Need andurid “püüavad” oma pinnale ainult alkoholiosakesi ning edastavad juhtprotsessorile info lineaarselt. See võimaldab kõrget usaldusväärsust ja suurt täpsust. Taoliste andurite tootmine on aga oluliselt kallim ning ka tootjaid on kogu maailmas vähe. Rovico Büroo OÜ pakub ainult ühe tuntuima tootja elektrokeemilise anduriga alkomeetreid.

Ühekordsetel alkotestritel toimub joobe (jääknähtude) olemasolu määramine keemilise reaktsiooni tulemusel. See tagab samas väga hea täpsuse ning usaldusväärsuse. Samas tuleb jälgida, missugust joovet on ühekordne alkotester suuteline üheselt tuvastama. Eestis kehtiv joobepiir 0,2promilli ei pruugi olla neile enamikus üheselt tuvastatav. Siin sõltub kõik konkreetsest tootest.

Väga üldistatult tähendab see alkomeetri laborhooldust, mis sisaldab nii alkomeetri kalibreerimist kui ka justeerimist.. Meie valikus olevatest alkomeetritest vajavad kalibreerimist tavaliselt 4-6 kuulise kasutusaja järel seeria Alcoscan, Alcotector ja ABI/CA2000™-seeria alkomeetrid. Konkreetne aeg, millal tuleb alkomeetrit kalibreerida, sõltub aga paljudest faktoritest, milledest tähtsaimateks on sooritatud alkoholijoobe mõõtmiste arv joobe olemasolu ning aeg. Osad Alcoscan-seeria mudelid oskavad kasutajat informeerida kalibreerimisvajaduse kätte jõudmisest.

Kuna alkomeetri töökorras oleku tagamiseks on alkomeetri perioodiline hooldus ja kalibreerimine siiski hädavajalik, soovitame seda kindlasti teha kasutusjuhendites toodud sagedusel või tihedamini. Kvaliteetse töö saate neilt firmadelt, kes omavad vastavat sertifikaati ka alkomeetrite valmistajatehastelt — selektsiooni neist on teinud ka erialaliit EAML.

Kalibreerimise käigus kontrollime alkomeetri näidu vastavust kasutades selleks standardset testgaasi ning joobesimulaatorit. Laborkalibreerimine toimub tootja poolt kehtestatud reeglistiku alusel ja tootja poolt kehtestatud etalone kasutades. Kvaliteetsetel alkomeetrtitel (näit Alcoscan ja Alcotector-seeria) on kalibreerimiseks vajalik vastav elektrooniline võti.

Alkomeeter töötab ka ilma selle protseduurita (välja arvatud profiseadmed, milledele võidakse olla paigaldatud õigeaegset kalibreerimist tagav aeglukk) — kalibreerimine suurendab aga oluliselt seadme täpsust, mis pikemaajalise kasutuse järel võib muidu veidi muutuda. Profitaseme alkomeetritel on siiski ette nähtud kasutusvahemik, mille järel seadet tuleb kalibreerida.

Alkomeetri kalibreerimisteenust pakub ka Rovico Büroo OÜ. Kõik EAML-i poolt aktsepteeritud kalibreerimislaboris kalibreeritud alkomeetrid varustatakse alati metalsel põhjal kleebisega, millel sisaldub info nii kalibreerimislabori kui ka kalibreerimisaja kohta.

Lähemalt saate kalibreerimisest lugeda siit.

Nendele küsimustele leiate vastused alljärgnevast, OÜ Tartu A-kliiniku poolt koostatud ja meile lahkelt siin avaldada lubatud tekstist:

Alkoholi sisaldus veres.
Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline. Alkoholi akuutsest toimest sugenevate psüühikahäirete ulatus sõltub esmajoones alkoholi kontsentratsioonist (sisaldusest) veres ning kudedes. Olulist rolli etendab ka kesknärvisüsteemi tolerantsus ehk taluvus veres ringleva alkoholi suhtes. Alkoholi tarvitamisel oleneb tema sisaldus veres mitmetest teguritest. Määravaks on tarvitatava alkoholi hulk – mida suurem on joodud alkoholi annus, seda kõrgemale tõuseb tema sisaldus veres. Oluline on ka joomise tempo: sama annus lühikese ajavahemiku vältel jooduna põhjustab kõrgema kontsentratsiooni veres kui pikema aja jooksul vähehaaval juues, sest viimasel juhul alkoholi lagunemine ja eritumine piirab tema sisalduse tõusu. Tühja kõhuga imendub alkohol kiiremini ja täielikumalt kui täis kõhuga, näiteks rasvad ja valkained võivad alkoholi imendumist vähendada kuni ühe kolmandiku võrra. Teatud osa etendab ka tarvitatava alkohoolse joogi iseloom – kanged joogid (viin, konjak, dzinn, viski) põhjustavad kiirema imendumise tõttu mõnevõrra kõrgema kontsentratsiooni kui lahjad joogid (õlu, vein). Oluline on ka inimese kehakaal – sama annus alkoholi annab väiksema kehakaaluga inimesel kõrgema sisalduse veres ja kudedes kui suurema kehakaaluga inimestel.

Alkoholi taluvus ehk tolerantsus alkoholi suhtes
Palju oleneb konkreetse isiku tundlikkusest alkoholi suhtes. Mitmed faktorid alandavad kesknärvisüsteemi tundlikkust ja raskendavad joobe kliinilist pilti. Laste, noorukite ja naiste kesknärvisüsteem on alkoholi suhtes tundlikum. Tolerantsust vähendavad ka aju traumaatilised või aju veresoonte kahjustused, maksahaigused, enamik psüühilisi haigusi ning kaugele arenenud alkoholism. Alkoholitaluvuse ajutist alanemist põhjustavad väsimus, magamatus, ägedad nakkushaigused, emotsionaalne erutusseisund ja kõrge õhutemperatuur.

Kerge joove
Enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb. Sellest johtub käitumises ning kõnes ilmnev uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab.

Keskmine joove
Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, emotsionaalse labiilsuse tõttu võib see kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seismisel inimene kõigub, kõndimisel taarub ja tuigub.

Raske joove
Esiplaanil on teadvuse edenev hägunemine. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida alaneb järk-järgult kuni lõpuks ulatub koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge. Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub, tõuseb ja jälle kukub. Raskes joobes inimene võib uinuda peolaua ääres, bussis, pargipingil, tänaval või koguni lumehanges. Narkoosiseisund võib üle minna surmavaks mürgituseks.

Alkoholijoobe kliiniliste tunnuste dünaamika on üldistes joontes paralleelne alkoholi sisaldusega organismis. Mitmete tegurite toimel võib aga selles ette tulla märgatavaid kõrvalekaldumisi. Mitmed ained potentseerivad alkoholi toimet ja põhjustavad joobe raskenemist. Sellise toimega on uinutid, rahustid ja mitmed teised neurotroopsed preparaadid. Mitmete haiguste tagajärjel (ajukoljutraumad, halvaloomulised kasvajad, intellekti häired) on tundlikkus alkoholi suhtes kõrgenenud, mistõttu joobe sümptomaatika on tunduvalt raskem.

Alkoholi kroonilise tarbimise toime psüühikasse
Alkoholi kroonilise/pideva tarvitamise tagajärjed sõltuvad alkoholi tarvitamise sagedusest ja igakordsest alkoholi kogusest. On inimesi, kes tarvitavad alkoholi harva ja tagasihoidlikes hulkades. Neil isikutel taanduvad igakordse alkoholi tarvitamise tagajärjed kiiresti ja täielikult ning nende organismis tervikuna ega kesknärvisüsteemi tegevuses püsivaid muutusi ei kujune.

Alkoholi kuritarvitamine
Mõningatel juhtudel ohustab alkohol juba mõõdukaski annuses inimese tervist või tegutsemist, see on alkoholi kuritarvitamine . Nii on alkohol lapse-, nooruki- ja raugaeas tervisele tunduvalt ohtlikum kui keskeas. Kehaliselt või psüühiliselt haigetele on alkohol ohtlikum kui tervele inimesele. Raseduse ajal on alkohol mitte ainult emale tavalisest ohtlikum vaid ohustab ka arenevat loodet. Kõikidel nendel juhtudel on alkohol absoluutselt keelatud. Kuritarvitamiseks tuleb hinnata alkoholi juhuslikku pruukimist töö eel ja ajal. Eriti puudutab see töötamist transpordivahenditel ning kõrgustes ja liikuvate mehhanismide juures töötades.

Alkoholi liigtarvitamine
Kui inimene tarvitab alkohoolseid jooke korduvalt sellisel hulgal, et see põhjustab tunduva mürgistusseisundi keskmise või raske joobe kujul, on alust kõnelda alkoholi liigtarvitamisest. Alkoholi liigtarvitamist vaadeldakse haiguslikuna siis kui alkoholi tarvitatakse teatud perioodi vältel sellises hulgas, et see kahjustab isiku tervist või tema sotsiaalset funktsioneerimist (st. tema tööülesannete, perekondlike ja sotsiaalsete kohustuste täitmist).

Krooniline alkoholism ehk sõltuvus alkoholist ehk joomatõbi
Kui on kujunenud psüühiline ja somaatiline (kehaline) sõltuvus alkoholist, s.t. vajadus ja tung alkoholi järele, on tegu kroonilise alkoholismiga. Krooniline alkoholism on haigus, mis vajab süstemaatilist ravi ja kompleksseid rehabilitatsioonimenetlusi. Olulisteks tunnusteks kroonilise alkoholismi diagnoosimisel peetakse kontrolli kadumist tarvitatava alkoholi hulga üle ning tolerantsuse (taluvuse) tõusu alkoholi suhtes, mälulünkade esinemist, abstinentsi e. pohmelussündroomi alkoholi tarvitamisele järgnevatel päevadel. Alkoholsõltuvus kujuneb välja pikkamööda tehes läbi iseloomuliku arengukäigu alkoholi juhuslikust mõõdukal hulgal tarvitamisest kuni pideva liigtarvitamiseni. Igal isikul areneb alkoholism individuaalse pildiga ning tempoga. Mõnel alkoholi liigtarvitajal jääb tõbi pikemaks ajaks püsima kergele astmele, jõudmatagi kroonilise alkoholismi kõige raskemasse staadiumi. Võimalik on ka alkoholismi spontaanne katkestamine, s.t. alkoholi liigtarvitamisest loobumine.

Kroonilise alkoholismi esimene staadium
Tekib tung alkoholi järele. Kui inimene on mõningase koguse alkoholi sissevõtnud tekib tung edasi juua, kuni alkoholi lõppemiseni või kuni raske joobe saabumiseni. See on kontrolli kadumine tarvitatava alkoholi hulga suhtes. Hiljem kaob ka kontroll situatsiooni suhtes: inimene ei suuda alkoholi edasisest ülemäärasest tarvitamisest hoiduda isegi ebasobivas situatsioonis ja vaatamata kaaslaste keelitamisele ning seltskonna üldisele hukkamõistavale suhtumisele. Kainest peast inimene spontaanset tungi alkoholi järele sel staadiumil veel ei tunne. Teiseks tunnuseks sellel staadiumil on tolerantsuse ehk taluvuse tõus alkoholi suhtes. Inimene hakkab taluma senisest suuremaid annuseid alkoholi, need ei põhjusta endise raskusega joovet. Taluvus võib tõusta väga kõrgele, on kirjeldatud alkohoolikuid, kes ööpäeva jooksul joovad mitu liitrit viina, ilma et kujuneks rasket joovet. Esimeses staadiumis kustub organismi kaitserefleks – alkoholi suure annuse toimel vallanduv okserefleks . Alkoholismi esimeses staadiumis hakkab esinema ka üksikuid mälulünki . Kujunevad muutused inimese psüühilistes võimetes ja funktsioonides. Inimene muutub loiumaks, initsiatiiv ja energia kahanevad. Töövõime langeb. Sageli kaasneb psüühiline ebamugavustunne: seesmine pinge- ja ärevustunne, rahulolematus enesega ja ümbrusega ning meeleolulangus. Alkoholismi esimeses staadiumis kujunevad välja häired siseelundite tegevuses . Ilmnevad maksafunktsiooni häired, südame – ja vereringe tegevuse korrapäratus, mao ärritusnähud, käte värisemine. Häired on selles staadiumis veel funktsionaalsed, nad taanduvad alkoholist loobumisel üsna kiiresti. Individuaalselt erineva aja jooksul, keskmiselt 2-4 aastat pärast esimese staadiumi tunnuste ilmnemist, läheb alkoholism edasi teise staadiumi.

Kroonilise alkoholismi teine staadium
Iseloomulikuks tunnuseks on selgekujuline abstinentsi ehk pohmeluse seisund . Alkoholi suuremal hulgal tarvitamisele järgneval hommikul on inimese enesetunne äärmiselt halb: esineb nn kassiahastus, vaevab tugev seesmine pinge ning ärevuse tunne. Esinevad südamekloppimine, õhupuudustunne, higistamine, tugev käte- ja teiste lihaste värisemine, intensiivne peavalu. Äärmiselt halva enesetunde tõttu ei ole inimene võimeline tööks ega muuks sihipäraseks tegevuseks. Uue annuse alkoholi toimel mööduvad pohmelusenähud kiiresti ja töövõime ning enesetunne taastuvad. Sellest on tingitud sellele staadiumile iseloomulik reeglipärane peaparandus. Tihti aga saab peaparandusest alguse uus jooming sugenevad mitmepäevased või mitmenädalased joomaperioodid. Teises staadiumis ilmneb tung alkoholi järele juba ilma eelneva alkoholi tarvitamiseta, kaines seisundis. Tung avaldub sööstudena: mõne aja jooksul võib inimene elada ja töötada kainelt, siis aga, enamasti mõne ebameeldivuse või pingeseisundi tõttu tekib vastupandamatu tung alkoholi järele, millest saab alguse järjekordne joomasööst. Alkoholitaluvus tõuseb esialgu veelgi, siis jääb püsima individuaalselt kõrgele nivoole, mõnikord aastateks. Mä lulüngaga joobed muutuvad reeglipäraseks. Arenevad edasi püsiva iseloomuga psüühilised muutused . Inimene muutub üha ükskõiksemaks oma ühiskondliku positsiooni ja elus edasijõudmise suhtes. Algavad tööluusid, huvid kitsenevad. Alkohoolik muutub emotsionaalselt labiilseks, kergesti ärrituvaks, vahel agressiivseks. Mitmetes elundites tekivad orgaanilised kahjustused: krooniline gastriit, krooniline maksapõletik, sageli ka südamelihase ning kesknärvisüsteemi kahjustused. Teise staadiumi kestus on suurte individuaalsete erinevustega. Mõnel alkohoolikul areneb juba ühe-kahe aasta pärast alkoholismi kolmas staadium, mõnel kulub selleks mitukümmend aastat.

Alkoholismi kolmas staadium (lõppstaadium)
Iseloomulikuks sellele staadiumile on kesknärvisüsteemi taluvuse alanemine alkoholi suhtes, alkohoolik muutub järjest tundlikumaks alkoholi suhtes, ta talub seda üha vähem. Esialgu on ta sunnitud piirama joodava alkoholi hulka, hiljem loobuma kangetest jookidest üldse ja üle minema lahjematele jookidele. Iseloomulik on ka joobe iseloomu muutus: alkoholi tarvitamisel ei saabu enam eufooriat ega lõbusat seltsivust, vaid hakkavad domineerima pahurus, konfliktivalmidus, ärritatavus ja agressiivsus. Esineb pidev tung alkoholi järele ja reeglipärane peaparandus. Sellise inimese huvid piirnevad ainult alkoholiga, aktiivsus ilmneb ainult alkoholi hankimisel. Moraalsed pidurid on minetanud igasuguse võime kontrollida inimese käitumist. Välja on kujunenud isiksuse degradatsioon (taandareng). Süvenevad siseelundite kahjustused ning lõpuks saabub surm kõige enam kahjustatud elundsüsteemi tegevuse lakkamise tagajärjel.

Alkoholismi staadiumid

Kõik Rovico Büroo poolt müüdavad alkomeetrid on müügieelselt põhjalikult testitud ja ka kalibreeritud (tõenduseks on vastav kleebis) meie hoolduslaboris. Samas sõltub alkomeetri täpsus ka õigest kasutamisest ning regulaarsest kalibreerimisest. Kvaliteetsed alkomeetrid (elektrokeemilise anduriga ning ka RIST ja KAIST anduriga seadmed) hakkavad kalibreerimisvajaduse ilmnedes tõenäosusega 7 10-st näitama tegelikkusest suuremat tulemit. Samas lihtsamad seadmed seda enamasti ei tee (näiteks saame tuua, et SafeMate ja Fit seeria alkomeetrid hakkavad reeglina aja jooksul lihtsalt 0 näitama). Võimalik on aga siiski ka mingil põhjusel tekkinud rike kvaliteetsetel seadmetel.

Alkomeetri töö täpsust saab hinnata õigesti ainult meie hoolduslaboris.

Alkomeetri töötamist üldse — s.o. kas reageerib alkoholile — on võimalik kontrollida aga ka kodus-töökohal.

Selleks tuleb testival isikul hetkeks loputada suud mõne alkohoolse joogiga ning seejärel puhuda koheselt alkomeetrisse. Tulemus, mille niimoodi saate, peab olema vähemalt 1 promill (viina puhul aga võib olla vabalt ka 3-4 promilli). Kui alkomeeter näitab sellisel testil aga siiski 0-i, on tegemist rikkis seadmega.

Ilma huulikuteta alkomeetreid on võimalik testida ka vati abil: niisutades vatti alkoholiga ning asetada see siis enda huulte ja alkomeetri vahele. Huulikuid kasutavates seadmetes ei ole taoline test aga võimalik.

Soovitame siiski igal juhul, kui Teil tekib kahtlus oma alkomeetri töövõime osas, pöörduda meie laborisse Tallinnas, Pärnu mnt.141 (Delta Plaza 11.korrus) või mõne meie regionaalse esinduse poole.

Juhul kui kahtlete mõne mujalt ostetud alkomeetri (näiteks Safe-Mate, Safe-Drive, Tanita vmt.) töös, soovitame nõutada selgitust kas müüjalt või osaleda meie alkomeetri vahetusprogrammis — nii on tagatud kvaliteet soodsatel tingimustel.